Nanomaterjalid ja biotsiidimäärus

Nanomaterjalid on keemilised ained või materjalid, mida toodetakse ja kasutatakse väga väikeste osakestena, mille läbimõõt vähemalt ühes suunas on 1–100 nm.

Nanomaterjalidel on samade, kuid muu osakesesuurusega materjalidega võrreldes ainulaadsed ja tugevamini väljendunud iseloomulikud omadused. Nanomaterjalide füüsikalis-keemilised omadused võivad seega erineda massiivse või suuremate osakestena esineva materjali omadustest.

Nanotehnoloogia areneb kiiresti. Euroopa turul on juba palju tooteid, mis sisaldavad nanomaterjale (näiteks akud ja patareid, kattematerjalid, antibakteriaalsed rõivad, kosmeetikavahendid, toiduained). Nanomaterjalid avavad tehnikas ja kaubanduses uusi võimalusi, kuid võivad põhjustada ka keskkonnariske ning ohustada inimeste ja loomade tervist ja ohutust.

 

 

 

Biotsiidimäärus sisaldab erisätteid nanomaterjalide kohta. Neid kohaldatakse toodetele ja ainetele, mis vastavad biotsiidimääruses määratletud kriteeriumidele, mis omakorda põhinevad komisjoni soovitusel nanomaterjalide määratluse kohta.
 
Nanomaterjalide sätted kehtivad toimeainete ja mittetoimeainete suhtes, millel on järgmised omadused:
  • osakestest vähemalt 50% läbimõõt vähemalt ühes suunas on 1–100 nm;
  • osakesed on vabas olekus või agregaatide või aglomeraatidena.
Komisjon võib olenevalt tehnika ja teaduse arengust seda määratlust kohandada ning liikmesriigi nõudel ka otsustada, kas konkreetne aine on nanomaterjal.
 
Biotsiidimääruse kohaselt ei hõlma toimeaine heakskiitmine selle nanovormi, kui seda ei ole selge sõnaga nimetatud. Toimeaine nanovormide kohta tuleb tavaliselt koostada kõiki nõutavaid andmeid sisaldav eraldi toimik.
 
Kui toimeaine ja mittetoimeaine nanovorme kasutatakse biotsiidides, on vaja eraldi riskihindamist. Biotsiidi märgistusel peab olema iga nanomaterjali nimetus, mille järele on lisatud sulgudes sõna „nano". Nanomaterjale sisaldavate toodete korral ei saa kasutada lihtsustatud loamenetlust.
 

Seire ja aruandlus 

Iga viie aasta tagant peavad liikmesriigid esitama biotsiidimääruse rakendamise aruande. See peab sisaldama teavet nanomaterjalide kasutamise kohta biotsiidides ja võimalike tuvastatud riskide kohta. Aruanded esitatakse komisjonile kõnealuse aasta 30. juuniks ja need käsitlevad ajavahemikku kuni esitamiseelse aasta 31. detsembrini.