Ohutuskaardid

Ohutuskaardid sisaldavad aine või segu omaduste ja ohtude teavet, selle käsitsemise, kõrvaldamise ja transportimise juhiseid ning esmaabi-, tuletõrje- ja kokkupuute ohjamise meetmeid. Ohutuskaartide vorm ja sisu on sätestatud REACH-määruses. Allkasutajatele tuleks esitada ohutuskaart järgmistel juhtudel: 

• aine või segu on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt CLP-määrusele;
• aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB) või
• aine on väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelus.

Kui ainet või segu müüakse ka üldsusele, ei tule ohutuskaarti siiski esitada, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja seda nõuab. 

Kui segu ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid sisaldab teatud ohtlikke aineid, tuleks ohutuskaart esitada juhul, kui allkasutajad või levitajad seda nõuavad. 

Ohutuskaarti tuleks viivitamata ajakohastada, kui saadakse uut teavet ohtude või rangemate riskijuhtimismeetmete vajaduse kohta. 

Kui allkasutajad saavad ohutuskaardi, peavad nad tuvastama asjakohased meetmed ja neid rakendama, et riske nõuetekohaselt ohjata. Tarnijatel ja ohutuskaartide saajatel palutakse kontrollida vajaliku teabe olemasolu. Selleks on ECHA ja järelevalveasutused koostanud kontrollnimekirja. Allkasutajatel palutakse ohutuskaartidel leiduvatest ebatäpsustest või vasturääkivustest tarnijatele teatada. 

Kui ohutuskaart ei ole nõutav, peab tarnija sellegipoolest esitama ohutuks kasutamiseks piisavalt teavet. Kui aine suhtes kohaldatakse piiramist või autoriseerimist, tuleb esitada vajalikud andmed. Nende toodete tarnijad, mis sisaldavad üle 0,1 massiprotsendi kandidaatainete loetelu ainet, peavad esitama allkasutajatele ja levitajatele piisavalt teavet toote ohutu kasutamise võimaldamiseks.

Kokkupuutestsenaariumid

Kokkupuutestsenaariumid annavad teavet, kuidas saab kasutamise ajal ohjata töötajate, tarbijate ja keskkonna kokkupuudet ohtlike ainetega. Asjakohased kokkupuutestsenaariumid tuleks esitada aine ohutuskaardi lisana, kui tarneahelasse kuuluv ettevõte on teostanud REACH-määruse kohase kemikaaliohutuse hindamise.

Teabevahetust aitavad tõhustada selle ühtlustamine ja automatiseerimine. Selleks lepiti kokku kokkupuutestsenaariumide ühtses näidisvormis ning töötati välja standardlausete ESCom kataloog ja IT-vorming (ESComXML). See võimaldab vahetada kemikaalide ohutut kasutamist käsitlevat ühtlustatud teavet tarneahelas osalejate ja nende süsteemide vahel automaatselt.

Kui allkasutajad saavad kokkupuutestsenaariumid, peavad nad kontrollima, et need hõlmaksid nende kasutusala ja -tingimusi, või võtma alternatiivseid meetmeid.

Ohtlike segude tootja peab välja selgitama, millist kokkupuutestsenaariumis sisalduvat teavet tuleks edastada ja kuidas seda oleks kõige parem teha.

Tööstuses on edastatava teabe väljaselgitamiseks välja töötatud kaks lähenemisviisi. Esimese lähenemisviisi ehk segude ohutu kasutamise teabe korral määravad valdkondlikud organisatsioonid kindlaks sektori tavapäraste toodete ja kasutusaladega seotud riskijuhtimismeetmed. Nad koostavad segude ohutu kasutamise teabe, edastades need nõuanded kasutajasõbralikult ja kokkulepitud vormil.

Segude tootjad valivad oma tootele asjakohase ohutu kasutamise teabe ja kontrollivad, kas see on tarnijatelt saadud kokkupuutestsenaariumidega kooskõlas. Kemikaalide allkasutajate koordineerimisrühm on avaldanud selgitava dokumendi.

Teine lähenemisviis, põhikoostisosa tuvastamine, on ette nähtud olukordadeks, kui sobiv segu ohutu kasutamise teave ei ole kättesaadav. Segu tootja tuvastab segu põhikoostisosad ning tuletab segu ohutu kasutamise teabe põhikoostisosade riskijuhtimismeetmetest. Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) on avaldanud põhikoostisosa tuvastamise praktilise metodoloogilise juhendi.

Segude tootjatel on koostisosade kokkupuutestsenaariumide asjakohase teabe edastamiseks mitu võimalust.