Tätoveerimistindid ja püsimeik

Tätoveeringud on populaarne kehakunsti vorm – 12% eurooplastest on seda kasutanud. Tätoveerimisel süstitakse naha alla värvitinti, mis jätab nahale püsiva kujutise. Juba mõnda aega on uuritud terviseriske, mida põhjustab saastunud nõelte kasutamine tindi süstimisel, kuid probleeme võivad tekitada ka tintides sisalduvad kemikaalid. Tätoveerimistindid ja püsimeigitooted – näiteks silmalaineri tint – koosnevad mitmest kemikaalist. Need kemikaalid võivad jääda organismi kogu eluks ning võib toimuda pikaajaline kokkupuude tätoveerimistintide ja püsimeigitoodete võimalike kahjulike koostisainetega. Need kemikaalid võivad kahjustada tervist, kuid nende tervisemõjust teatakse vähe.

Mida kujutavad endast tätoveerimistindid ja püsimeik?

Tätoveerimisel tungitakse nõelaga naha väliskihti ja süstitakse selle alla tinti, et tekitada kujutis. Naha pealiskiht – marrasknahk – taastub pidevalt, sellepärast süstitakse püsiva tätoveeringu jaoks tinti sügavamasse nahakihti – pärisnahka.

Püsimeik sarnaneb tätoveeringule selles mõttes, et see tekitab püsiva jumestuse.

Miks Euroopa Kemikaaliamet tegeleb selliste teemadega nagu tätoveerimistindid ja püsimeik?

Tätoveerimistindid ja püsimeik võivad sisaldada ohtlikke aineid, mis teadaolevalt või oletatavalt põhjustavad vähki, geneetilisi mutatsioone, avaldavad toksilist mõju reproduktiivsusele, tekitavad allergiaid või muid kahjulikke mõjusid loomadele või inimestele.

Tätoveerimistintide ja püsimeigi kohta teave puudub ning seepärast palus Euroopa Komisjon ECHA-l hinnata tätoveerimistintides sisalduvate ainete terviseriske ja uurida, kas on vaja piirata nende kasutamist kogu ELis.

Lisaks inimtervisega seotud riskide uurimisele otsib ECHA oma analüüsis ohutumaid alternatiive. Uuritakse ka seda, kuidas tätoveerimistintide ja püsimeigi kasutamise piiramise sotsiaal-majanduslik toime mõjutab näiteks tootmis- ja teenindussektori töökohti.

ECHA uurib aineid, mida kasutatakse teadaolevalt tätoveerimistintides ja püsimeigis ning mis võivad olla ohtlikud inimtervisele, ja aineid, mille kasutamist soovime tulevikus vältida. Erilist tähelepanu pööratakse ainetele, mis põhjustavad vähki, on mutageensed ja reproduktiivtoksilised, sensibiliseerivad, samuti teistele ainetele, mida nimetatakse Euroopa Nõukogu resolutsioonis tätoveeringute ja püsimeigi ohutusnõuete ja -kriteeriumide kohta.

Oktoobris 2017 esitas ECHA riskihindamise komiteele ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteele hindamiseks piiramisettepaneku. ECHA töö põhineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu koostatud varasematel aruannetel.

Kuidas reguleeritakse tätoveerimistintide ja püsimeigi kasutamist ELis?

Selle kohta ei ole kehtestatud kogu ELi hõlmavaid eriõigusakte, kuid seitse liikmesriiki on välja töötanud oma õigusaktid nõukogu 2008. aasta tätoveeringute ja püsimeigi ohutust käsitleva resolutsiooni või selle 2003. aasta eelkäija alusel. Lisaks on tätoveerimistindid hõlmatud üldise tooteohutuse direktiiviga (tootja kohustus mitte pakkuda ohtlikku toodet), klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrusega (CLP) (klassifitseeritud aineid üle klassifitseerimise piirväärtuste sisaldavate toodete märgistamine) ning kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrusega (REACH) (registreerimisnõuete ja teabe esitamine).

Paljud ohtlikud ained võivad esineda tätoveerimistintides või püsimeigis väikestes kogustes ja seepärast ei saa kohaldada CLP- ja REACH-kohustusi.

Millised on tätoveerimistintide ja püsimeigi tarneahela allkasutajate ja tarnijate praegused kohustused?

Allkasutajatel (sh segude tootjatel) on konkreetsed REACH-kohustused seoses tätoveerimis- või püsimeigitintidega, mida nad toodavad. Tätoveerimistintide tootjad peavad identifitseerima oma toodete tootjate ja importijate jaoks toodete koostisosad, et neid saaks arvestada registreerimisnõuete täitmisel. Kui registreerijad ei ole hõlmanud tätoveerimistintide ja segude tootjate kasutusalasid, milles registreeritud ohtliku aine kogus on vähemalt 1 tonn aastas, peab allkasutaja hindama kemikaaliohutust, et tõendada, et aine kasutamine tätoveerimistintides ja püsimeigis on ohutu.

Lisaks peab ettevõte, kes müüb ohtlikke aineid või segusid teisele ettevõttele, esitama ostjale toote ohutuskaardi. Ohutuskaardil on aine ohutu kasutamise juhised, aine või segu omaduste ja kaasnevate ohtude teave ning käitlemise, kõrvaldamise ja veo juhised, samuti soovitatavad esmaabi-, tulekustutus- ja kokkupuute ohjamise meetmed.

Üksikainete – koguses vähemalt üks tonn aastas – tootjad peavad järgima REACH-määrust: kemikaal tuleb registreerida ECHA-s koos aine ohtlike omaduste andmete esitamisega. ECHA saab seejärel kontrollida ohtliku kemikaali kasutamist. Seda määrust kohaldatakse kõigi kemikaalide, mitte ainult nende suhtes, mida kasutatakse tätoveerimistintides ja püsimeigis.

Konservantide kasutamine tätoveerimistintides on lisaks reguleeritud biotsiidimäärusega. ELis tohib turustada ja ELi tätoveerimistintide tootjad tohivad kasutada üksnes toimeaineid, mis sisalduvad biotsiidide läbivaatamisprogrammis või on heaks kiidetud tooteliigina 6 „suletud nõus kasutatavad konservandid“. Kui kavandatav piirang jõustub, ei tohi tätoveerimistintides kasutada konservante, mis vastavad piirangu mis tahes kriteeriumile.

Tootjad, importijad ja allkasutajad peavad klassifitseerima ained ja segud CLP-määruse kriteeriumide kohaselt ja tagama, et ohtlike keemiatoodete märgistamise ja pakendamise nõuded on täidetud. Igast ohtlikuks klassifitseeritud ja turule lastud ainest või sellist ainet sisaldavast segust tuleb teatada ECHA-le.

Komiteede teaduslikud arvamused saadetakse koos taustadokumentidega Euroopa Komisjonile ja avaldatakse ECHA veebilehel. Euroopa Komisjon väljastab kolme kuu jooksul otsuse kavandi, kas piirata kemikaalide kasutamist või mitte. Kui otsus toetab piiramist, jõustub see pärast konsultatsioone Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), liikmesriikide hääletust ning Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi kontrolli.

Kas peaksin oma tätoveeringute pärast muret tundma?

Kui järeldatakse, et piiramine on vajalik, oleks kindlasti mõistlik rääkida enne uute tätoveeringute tegemist oma tätoveerijaga. Tätoveerijad peaksid ostma tätoveerimismaterjale allikast, kes järgib REACH-määrust, ja nad peaksid suutma selgitada, mis kemikaalide nad naha alla süstivad.

Kui teil on kahtlusi seoses oma praeguste tätoveeringutega, võtke nõu saamiseks ühendust oma arstiga. Kui kaalute tätoveeringu eemaldamist, arvestage, et lasereemaldamisel lagunevad pigmendid ja muud ained väiksemateks osadeks, kuid ka need võivad sisaldada ohtlikke kemikaale ja liikuda organismis mujale.

Kui soovite teha uue tätoveeringu, uurige enne peale tätoveerimiskunstnike oskuste ja infektsioonide ennetamise meetmete ka seda, mis tinte nad kasutavad. Uurige välja kogu vajalik info ja küsige julgelt!

Tätoveerimiskunstnikud peaksid suutma anda põhjalikku teavet kasutatavate tintide, sh nende päritolu, võimalike terviseriskide ning asjakohaste õigusaktide ja nõuete kohta.

Näiteks peaksite saama usaldusväärse müüja kaudu tuvastada tintide päritolu või kontrollida toodete suhtes kehtivaid riigisiseseid õigusakte (olemas Belgias, Hispaanias, Madalmaades, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, Norras ja Liechtensteinis) või Euroopa Nõukogu resolutsioonis esitatud soovitusi tätoveerimistintide ja püsimeigi kohta.

Kõiki tinte, mille suurest riskist on seni teatatud, saate kontrollida mittetoidukaupade ELi kiirhoiatussüsteemist (RAPEX) või võtke ühendust kemikaale või tätoveerimistinte käsitlevate õigusaktide täitmise eest vastutava riikliku asutusega.

Samuti võib olla kasulik kasutatud tint üles märkida juhuks, kui teil tekib reaktsioon tavapärasest paranemisprotsessist hiljem. Kui teil tekib meditsiinilisi probleeme või esineb ebatavalisi sümptomeid, pöörduge viivitamatult arsti poole.

Further information
ECHA
European Commission
External links