Mikroplastid

Plastid on olulised materjalid, mida kasutatakse majanduses väga palju. Need lihtsustavad elu mitmeti ja on sageli muudest materjalidest kergemad või odavamad. Samas kui plaste pärast kasutamist nõuetekohaselt ei kõrvaldata või ei võeta ringlusse, võivad need püsida keskkonnas kaua ja laguneda väikesteks ohtlikeks osakesteks – mikroplastideks. Mikroplaste võidakse toota ja toodetesse lisada ka sihilikult. Peale selle sisaldab mõni plast ohtlikke kemikaale, mis võivad kahjustada loodust või inimtervist.

Mikroplastid on väikesed plastiosakesed (tavaliselt suurusega alla 5 mm). Need võivad soovimatult tekkida suuremate plastesemete, sealhulgas sünteetiliste tekstiilide kasutamisel ja kulumisel. Neid võidakse ka tahtlikult toota ja lisada toodetesse kindlal eesmärgil, näiteks koorivate teradena näo- ja nahakoorimisvahenditesse. Pärast keskkonda sattumist võivad need koguneda loomadesse, näiteks kaladesse ja karploomadesse, ning sattuda toidu kaudu ka inimorganismi.

Keskkonna ja inimtervise kaitse nimel on Euroopa Liidu mitu liikmesriiki keelanud või kavatsevad keelata mikroplastide sihiliku kasutamise teatud tarbekaupades, eelkõige mikrokuulide kasutamise kooriva ja puhastava vahendina mahapestavates kosmeetikatoodetes.

Hiljuti avaldas Euroopa Komisjon uuringu, milles on mikroplastiosakeste sihilike kasutusalade ning nende tervise- ja keskkonnariskide üksikasjalik teave. Samuti vaatas Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) läbi kättesaadavad andmed toidus leiduvate mikro- ja nanoplastide kohta.

Kooskõlas keskkonna- ja terviseohtlike ainete piiramise REACH-menetlustega palus komisjon ECHA-l hinnata teadusandmeid, et leida, kas mis tahes liiki toodetesse tahtlikult lisatavate mikroplastide suhtes tuleks võtta reguleerivaid meetmeid Euroopa Liidu tasandil. Ühe teise Euroopa Komisjoni projekti raames uuritakse muid võimalusi, kuidas vähendada mikroplastide sattumist veekeskkonda.

Mis tavalistesse tarbekaupadesse võib olla sihilikult lisatud mikroplaste? 

Sihilikult lisatud mikroplastiosakesi leidub kõikvõimalikes Euroopa Liidu turul olevates toodetes, näiteks teatud kosmeetika- ja hügieenivahendites, pesuvahendites, puhastustoodetes, värvides, nafta- ja gaasitööstuses kasutatavates toodetes ning jugapuhastusmaterjalides.

Tarbekaupades kasutatakse mikroplastiosakesi kõige sagedamini abrasiividena (nt koorivad ja lihvivad mikrokuulid kosmeetikatoodetes), kuid neil võib olla ka muu funktsioon, näiteks toote viskoossuse, välimuse ja stabiilsuse reguleerimine.

Lisaks uurib ECHA tooteid, millest mikroplastiosakesed vabanevad sihilikult toote funktsioonina, näiteks toiteelemente sisaldavaid mikrograanuleid, mida kasutatakse põllumajanduses.

Kuidas võivad mikroplastid saastada keskkonda?

Hinnanguliselt satub 2–5% kogu toodetud plastist ookeanidesse. Osa sellest on mikroplastid.

Praegu arvatakse, et toodetesse sihilikult lisatud mikroplaste on ookeani sattunud plastijäätmete üldkogusest võrdlemisi vähe. Teisalt võivad mikroplastid tekitada probleeme sisevetes ja pinnases. Probleemi lahendamiseks on paljud riigid, nende seas ka mõni Euroopa Liidu liikmesriik, piiranud mikroplastide kasutamist.

Piiramisettepanekud on koostamisel

2018. aasta jaanuaris teatas ECHA, et kavatseb uurida, kas Euroopa Liidu tasandil on vaja piirata sihilikult lisatud mikroplastiosakesi sisaldavate toodete turule viimist või kasutusalasid, kus mikroplastiosakeste vabanemine on sihilik.

Kõigepealt kutsus amet avalikkust üles esitama tõendeid ja teavet toodetesse sihilikult lisatavate mikroplastide kohta. Üleskutse eesmärk on koguda teavet kõikvõimalike kasutusalade kohta, kus mikroplastiosakesi lisatakse toodetesse sihilikult. Kogutud teabe põhjal leitakse, mis on nende kasutusalade riskid, ning hinnatakse võimaliku piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju.

2018. aasta mais korraldati sidusrühmade tööseminar, kus arutati piiramise põhiküsimusi. Selle jätkuks avaldas ECHA 2018. aasta juulis teatise aine identifitseerimise ja mikroplastide kasutusalade piiramise võimaliku ulatuse kohta.

Tõendite esitamise kutse avaldati 28. märtsil 2018 ja tõendeid sai esitada 11. maini 2018.