Glüfosaat

Glüfosaat on üks pestitsiidides kõige enam kasutatavatest toimeainetest, mis pärsib umbrohu kasvu kultuurtaimede ümber või hävitab taimi või taimeosi. Neid aineid nimetatakse tihti herbitsiidideks või umbrohutõrjevahenditeks.

Glüfosaati kasutatakse põllumajanduses ja aianduses umbrohutõrjeks enne külvi. Glüfosaadi suhtes resistentsetel geneetiliselt muundatud taimedel kasutatakse ainet ka pärast külvi umbrohutõrjeks taimede ümbruses. Seda ei tehta aga Euroopa Liidus.

 

Mida teeb ECHA glüfosaadi suhtes?

ECHA haldab ainete ja segude klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevaid õigusakte. Need õigusaktid reguleerivad ainete hindamist ja märgistamist nende võimalike ohtlike omaduste põhjal – nt mürgid, tuleohtlikud ained, sööbivad ained jne.

Teatud ainete, näiteks pestitsiidide klassifitseerimise otsus võidakse teha ELi tasandil, et see kehtiks kogu Euroopas. Praktikas tähendab see, et igale sellist ainet sisaldavale tootele tuleb kinnitada vastav märgistus, et tarbijaid hoiatada.

Saksamaa tööohutuse ja töötervishoiu föderaalinstituut (BAuA) tegi ettepaneku määrata glüfosaadile lisaks juba olemasolevatele veel üks ühtlustatud klassifikatsioon – toksilisus sihtorgani suhtes korduval kokkupuutel. Kooskõlas klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP-) määrusega kutsus ECHA asjaosalisi üles esitama märkusi selle ettepaneku kohta avalikus konsultatsioonis, mis lõppes 18. juulil 2016. 

ECHA-le laekunud märkustele vastas nimetatud Saksamaa asutus. Seejärel arutas ECHA riskihindamise komitee ühtlustatud klassifikatsiooni ettepanekut kahel järjestikusel koosolekul – 2016. aasta detsembris ja 2017. aasta märtsis – ning koostas sõltumatu teadusliku arvamuse. 

Riskihindamise komitee on teaduskomitee, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide määratud ja ECHA poolt ametisse nimetatud ekspertidest. Komitee liikmed kaalusid kõiki asjakohaseid andmeid – sh kolmandate isikute esitatud andmeid. Lisaks võttis riskihindamise komitee arvesse olulist teavet, mida olid varem analüüsinud teised asutused, ning erinevaid arvamusi uuringute hindamise kohta.

15. märtsil 2017 otsustas riskihindamise komitee säilitada glüfosaadi ühtlustatud klassifikatsiooni ainena, mis põhjustab rasket silmakahjustust ja on toksiline veeorganismidele (pikaajaline toime). 15. juunil esitas riskihindamise komitee Euroopa Komisjonile sõltumatu teadusliku arvamuse selle kohta, kas glüfosaadi olemuslikud omadused vastavad CLP-määruses sätestatud õiguslikele klassifitseerimiskriteeriumidele. Vastuvõetud otsus ja ühtlustatud klassifitseerimise lisateave on allpool esitatud linkidel.

ECHA ja tema riskihindamise komitee hindavad ainult aine ohtlikke omadusi – kas aga ainel võib olla kahjulik toime? Nad ei hinda riski ega seda, mis määral inimesed ja keskkond ainega kokku puutuvad. See sõltub mõistagi sellest, kuidas ja kui palju ainet kasutatakse. Neid konkreetseid riske hinnatakse seepärast igal üksikjuhul eraldi asjakohaste õigusaktide alusel. Glüfosaadi korral on nendeks pestitsiide reguleerivad õigusaktid, nimelt taimekaitsevahendite määrus, mida haldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Riskide ja kokkupuutega seotud lisateave on allpool esitatud linkidel.

Kust teadusteavet saadakse ja kas see on avalik?

Oma hindamistegevuses kasutavad reguleerimisasutused, nagu ECHA, toksikoloogiauuringutest pärinevaid andmeid, millest osa on avaldatud ja osa mitte.

ELi õigus teeb valdkonna ettevõtetele ülesandeks tagada oma toodete kasutusohutus. Seepärast peavad ettevõtted tegema (öko)toksikoloogiauuringuid, et selgitada välja ainete ohtlikud omadused. Nende uuringute eest maksavad ettevõtted ise.

Erilaborid, mis tavaliselt uuringuid ettevõtete tellimusel teevad, peavad järgima ELi õigusaktides ja suunisdokumentides sätestatud rangeid nõudeid. Uuringud tuleb teha kooskõlas heakskiidetud metoodikaga ja need peavad vastama kvaliteedinõuetele (OECD või samaväärsed tehnilised suunised ja hea laboritava). Sama protsessi kasutatakse näiteks ravimite valdkonnas.

Nende uuringute lõpparuanded esitatakse kontrollimiseks ja kinnitamiseks pädevatele reguleerimisasutustele, sealhulgas ECHA riskihindamise komiteele.

Riskihindamise komitee arvamus glüfosaadi klassifikatsiooni kohta ning märkustele saadud vastused on nüüd avaldatud ECHA veebilehel. Saksamaa pädeva asutuse esitatud ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistuse aruanne (sh uuringute kokkuvõtted) koos avaliku konsultatsiooni ajal laekunud märkustega on ECHA veebilehel juba avaldatud.

ELi liikmesriikide otsus

Pärast vastuvõtmist saadeti riskihindamise komitee arvamus Euroopa Komisjonile ning komisjon otsustas koos liikmesriikidega pikendada taimekaitsevahendite toimeaine glüfosaadi kasutusluba viieks aastaks (kuni 15. detsembrini 2022).

ELi liikmesriikide eksperdid võtsid otsuse vastu 27. novembril 2017 ja komisjon 12. detsembril 2017.

Glüfosaadi kohta on erinevaid teaduslikke seisukohti – miks need ei ole üksmeelsed?

Glüfosaadi kohta on viimasel ajal esitatud mitmeid aruandeid. Olenevalt sellest, mis käsitlusviisist lähtuti ja kuidas andmeid analüüsiti, jõuti eri järeldustele. Selles ei ole midagi ebaharilikku – teadusandmete tõlgendamisel ja kaalumisel on vaja teha otsuseid. Nende viimatiste aruannete autorite käsutuses olevaid andmeid on nüüd kaalunud ka ECHA riskihindamise komitee, mis koosneb ELi liikmesriikide sõltumatutest ekspertidest.

ECHA võttis vastu sõltumatu teadusliku arvamuse glüfosaadi ühtlustatud klassifitseerimise vajaduse kohta ohukriteeriumide põhjal, mis on sätestatud CLP-määruses. Nagu eespool märgitud, hindas ECHA glüfosaadi olemuslikku ohtlikkust, mitte selle konkreetsete kasutusotstarvetega seotud riske. Neid riske, mis tulenevad näiteks glüfosaati sisaldavate toodete kasutamisest, hinnatakse taimekaitsevahendite määruse alusel.

 

News from ECHA

European Food Safety Authority (EFSA) links

External links