In vitro (ld „klaasis“) meetodil läbiviidud katse tähendab, et see on tehtud väljaspool elusorganismi, ja et katses on tavaliselt kasutatud isoleeritud kudesid, organeid või rakke.
Võite kasutada in vitro katsete andmeid selleks, et täielikult või osaliselt täita teabenõudeid, mille jaoks oleks muidu vaja läinud elusorganismidel tehtud katsetega (in vivo katsed) saadud andmeid.
In vitro meetodid jagunevad sellisteks, mis vastavad rahvusvaheliselt kokkulepitud valideerimiskriteeriumidele, ja sellisteks, mis neile ei vasta. REACH-määruse alusel registreerimiseks kasutage eelistatavalt meetodeid, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud katsete väljatöötamise kriteeriumidega (nt Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskuse (ECVAM) valideerimiseelsed kriteeriumid) piisavalt hästi välja töötatud.
2016. aastal REACH-määruse VII ja VIII lisas tehtud muudatustega said in vitro katsemeetodid teatavate toksikoloogiliste omaduste määramise vaikemeetoditeks.
Isegi kui olete kasutanud rahvusvaheliselt valideerimata in vitro meetodit, tuleb teil ikkagi esitada oma uurimistulemused registreerimistoimikus osana kogu kättesaadava teabe kogumisest. Võite neid kasutada ka tõendite kaalukuse meetodis või oma ainete rühmitamise toetuseks.
