Tätoveerimistindid ja püsimeik

 

Tätoveeringud on populaarne kehakunsti vorm – neid on vähemalt 12%-l eurooplastest. 18–35-aastaste vanuserühmas on tätoveeritute hulk juba kaks korda suurem.

Tintide süstimisel määrdunud nõelte kasutamisest tulenevaid terviseriske on pikka aega põhjalikult uuritud. Nüüdseks on analüüsitud ka tintide keemilise koostisega seotud probleeme ning riskid on reguleeritud ELi tasandil.

Euroopa kodanike kaitsmiseks on alates 2022. aasta jaanuarist tätoveerimistintides ja püsimeigitoodetes leiduvate tuhandete ohtlike kemikaalide kasutamist ELis kooskõlas REACH-määrusega piiratud.

Piirang hõlmab näiteks vähki või geneetilisi mutatsioone põhjustavaid kemikaale ja reproduktiivtoksilisi kemikaale, samuti naha sensibilisaatoreid ja ärritajaid. Eesmärk pole tätoveerimist keelata, vaid muuta tätoveeringutes ja püsimeigis kasutatavad värvid ohutumaks.

Tänu piirangule vähenevad eeldatavalt kroonilised allergilised reaktsioonid ja muud põletikulised nahareaktsioonid, mis on tingitud püsimeigis ja tätoveerimisel kasutatavast tindist. Samuti võivad väheneda tõsisemad tervisemõjud, nagu vähk või DNA- või reproduktiivsüsteemi kahjustused, mis võivad tuleneda tindis kasutatavatest kemikaalidest.

Mis on tätoveerimistindid ja püsimeik?

Tätoveerimisel tungitakse nõelaga naha väliskihti ja süstitakse selle alla tinti, et tekitada kujutis. Naha pealiskiht ehk marrasknahk taastub pidevalt, sellepärast süstitakse püsitätoveeringu jaoks tinti sügavamasse nahakihti – pärisnahka.

Püsimeik sarnaneb tätoveeringuga ja seda kasutatakse meigile sarnase tulemuse saamiseks. Seda kasutatakse tavaliselt silmalainerile sarnase tulemuse saamiseks või naha, näo, huulte ja silmalaugude värvi parandamiseks.

Milles on probleem?

Tätoveerimistindid ja püsimeik koosnevad mitme kemikaali segust. Need võivad sisaldada ohtlikke aineid, mis põhjustavad nahaallergiat ja muid tõsisemaid tervisemõjusid, näiteks geneetilisi mutatsioone ja vähki.

Tindipigmendid võivad liikuda nahast ka organitesse, näiteks lümfisõlmedesse ja maksa. Mõnikord eemaldatakse tätoveeringud laseriga, mis lõhustab pigmendid ja muud ained väiksemateks osakesteks. Juhul kui need sisaldavad kahjulikke kemikaale, hakkavad need eemaldamisprotsessi tagajärjel kehas ringlema.

Kuna tätoveerimistintides ja püsimeigis kasutatavad kemikaalid võivad püsida kehas kogu elu jooksul, on võimalik ka pikaajaline kokkupuude potentsiaalselt kahjulike koostisosadega.

Mida on EL teinud oma kodanike kaitsmiseks?

2015. aastal palus Euroopa Komisjon ECHA-l hinnata tätoveerimistintides ja püsimeigis sisalduvate kemikaalidega kaasnevaid terviseriske ning uurida vajadust piirata nende kasutamist kogu ELis. ECHA tegi selle hindamise koos Norra, Itaalia ja Taani ametiasutustega. Tööle aitasid kaasa ka Saksamaa ametiasutused.

Uuring hõlmas kemikaale, mida teadaolevalt kasutatakse tätoveerimistintides ja püsimeigis ning mis võivad olla tervisele ohtlikud. Erilist tähelepanu pöörati kantserogeensetele, mutageensetele ja reproduktiivtoksilistele kemikaalidele; sensibilisaatoritele, ärritavatele ja nahka söövitavatele ainetele; silmi söövitavatele või kahjustavatele ainetele; metallidele ja muudele ainetele, mis on loetletud Euroopa Nõukogu resolutsioonis tätoveeringute ja püsimeigi ohutusnõuete ja kriteeriumide kohta.

Ametiasutused uurisid nende kemikaalidega seotud terviseriske ja ohutumaid alternatiive. Samuti uuriti ainete kasutamise piiramise sotsiaal-majanduslikku mõju, eelkõige töötlevale tööstusele ja teenindussektori töökohtadele.

Piiramisettepanek esitati 2017. aasta oktoobris hindamiseks riskihindamise komiteele ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteele. Ettepaneku kohta toimus ulatuslik arutelu 2017. aasta detsembrist kuni 2018. aasta juunini. Seejärel, 2018. aasta detsembrist kuni 2019. aasta veebruarini, toimus sotsiaal-majandusliku analüüsi komitees arutelu lõpliku arvamuse eelnõu üle.

Komiteede arvamused

Riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee konsolideeritud arvamused edastati Euroopa Komisjonile 2019. aasta juunis. Riskihindamise komitee uuris kemikaalidest inimtervisele tulenevaid riske, hinnates ettepanekus esitatud teadustõendeid ainetega seotud ohtude kohta. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee hindas ettepaneku kasulikkust inimtervisele ning seonduvaid kulusid ja muid sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

Mõlemad komiteed nõustusid, et veidi muudetud piiramisettepanek sobivaim vahend, millega ohjata tätoveerimistintides ja püsimeigis sisalduvate ohtlike kemikaalidega seotud ohte ELi tasandil.

Riskihindamise komitee hindas ka seda, kas teatud pigmente või värvaineid ei tohiks kavandatud viisil piirata. Komitee järeldas, et ei saa välistada vähiriski ja muud negatiivset tervisemõju. Riskihindamise komitee märkis, et arutelu käigus saadud teave näitas, et turvalisemad ja tehniliselt sobivad alternatiivid ei ole praegu saadaval vaid kahe värvaine jaoks, s.o Pigment Blue 15:3 ja Pigment Green 7. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võttis arvesse nende kahe pigmendi kasutamise piiramise sotsiaal-majanduslikku mõju ning soovitas anda tööstusele lisaaega sobivate ohutumate alternatiivide leidmiseks ja neile üleminekuks.

Üldiselt järeldas sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, et piirang ei too kaasa olulist negatiivset majanduslikku mõju tarneahelatele ega märkimisväärset hinnatõusu tarbijatele. Komitee nõustus, et piirang vähendaks kahetsusväärse asendamise ohu miinimumini.

Mõlemad komiteed nõustusid, et soovitatud 12-kuuline üleminekuperiood annab asjaomastele osalejatele vajaliku aja tegevuse kohandamiseks.

Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide otsus

ELi liikmesriigid toetasid piirangut 2020. aasta juulis ja komisjon võttis selle vastu 2020. aasta detsembris.

Piiranguga ühtlustatakse tätoveerimistintides ja püsimeigis kasutatavate ohtlike kemikaalidega seoses võetud meetmeid ELi tasandil ning tagatakse, et kõik ELi kodanikud on nende eest võrdselt kaitstud. Varem puudusid konkreetsed õigusaktid, mis hõlmaksid kogu ELi, ehkki mõnes liikmesriigis olid olemas sarnased kohalikud õigusaktid.

Piiratakse enam kui 4000 ohtliku kemikaali kasutamist tätoveerimistintides ja püsimeigis. Piiranguga kehtestatakse tätoveerimistintides või püsimeigis kasutatavate üksikute ainete või ainerühmade sisalduse piirnormid. Kemikaalide näited hõlmavad teatud asovärve, kantserogeenseid aromaatseid amiine, polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, metalle ja metanooli.

Uusi reegleid kohaldatakse ELis ja EMPs alates 4. jaanuarist 2022 ning pigmentidele Blue 15:3 ja Pigment Green 7 alates 4. jaanuarist 2023, sest komisjon ja ELi liikmesriigid leppisid nende ainete jaoks kokku 24-kuulise üleminekuperioodi.

Piiranguga nõutakse ka seda, et tätoveerimis- ja püsimeigisegude etiketil peab olema mainitud vastav kasutusotstarve. Etikett peab sisaldama ka koostisosade loetelu ja asjakohaseid ohutuslauseid.

Inimeste kaitse tagamiseks ka pikemas perspektiivis otsustas komisjon, et piirang kohaldub tulevikus automaatselt kemikaalidele:

1. mis on ELi-ülese klassifikatsiooni järgi:

  • kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised,
  • nahka sensibiliseerivad,
  • nahka söövitavad,
  • nahka ärritavad,
  • silmi ärritavad või
  • silmi kahjustavad;

2. mis on kosmeetikatoodete määruse EÜ nr 1223/2009 alusel:

  • kosmeetikatoodetes kasutamiseks keelatud ained, s.o loetletud määruse II lisas;
  • määruse IV lisas loetletud ained/värvained järgmiste kasutustingimustega:
    • mitte kasutada limaskestade hooldustoodetes;
    • mitte kasutada silmahooldustoodetes;
    • lubatud kasutada ainult mahapestavates toodetes, ja
    • muud tingimused, nt puhtus, mis on loetletud IV lisas.

Tätoveeringute infograafik