Päevakajalised teadusteemad

 

Endokriinseid häireid põhjustavad ained

Kõikides organismides seovad hormoonid omavahel närvisüsteemi ja keha funktsioone, nagu kasv ja areng, immuunsus, ainevahetus, paljunemine ja käitumine. Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid võivad häirida hormonaalsüsteemi toimimist ja seeläbi kahjustada nii inimesi kui ka elusloodust.

Aineid, mis mõjutavad hormonaalsüsteemi, kuid ei kahjusta seda, nimetatakse hormonaalseteks toimeaineteks või endokriinseteks toimeaineteks. Samas ei ole endokriinseid toimeid ja endokriinseid häireid põhjustavate ainete piirid alati selged; vahel ilmneb mõju alles hiljem.

Endokriinseid häireid arvatakse põhjustavat väga mitmed ained, nii looduslikud kui ka inimese valmistatud. Mõnikord ilmneb endokriinseid häireid põhjustava aine mõju alles hulk aega pärast kokkupuudet ainega. Näiteks emaüsas oleva loote kokkupuude endokriinseid häireid põhjustava ainega võib hakata mõjutama tema tervist täiskasvanueas ja võimalik, et ka tema järglaste tervist.

Eluslooduses on endokriinseid häireid põhjustavate ainetega seostatavat mõju maailma eri paigus täheldatud limustel, vähilaadsetel, kaladel, roomajatel, lindudel ja imetajatel. Mõne liigi puhul on halvenenud reproduktsioon põhjustanud populatsiooni kahanemise.

Inimeste puhul on epidemioloogilised uuringud näidanud, et viimastel aastakümnetel ilmnenud muutused inimtervises võivad olla tingitud endokriinseid häireid põhjustavatest ainetest. Nende muutuste hulka kuuluvad spermatosoidide arvu vähenemine, suguelundite väärarenditega sündinud poisslaste arvu suurenemine ning teatavate vähktõve tüüpide sagenemine, mis on teadaolevalt hormoontundlikud. Samuti on viidatud seostele neuraalse arengu ja seksuaalkäitumise häiretega.

REACH-määruse kohaselt võib endokriinseid häireid põhjustavad ained määratleda väga ohtlike ainetena sarnaselt kemikaalidele, mis põhjustavad vähki, mutatsioone ja reproduktiivtoksilisust. Eesmärk on vähendada nende ainete kasutamist ja nad lõpuks ohutumate alternatiividega asendada.