See strateegiline prioriteet moodustab olulise osa ECHA põhiülesannetest. Suurem osa ECHA õiguslikult volitatud tegevusest, mis on seotud kemikaalide käitlemisega REACH-, CLP- ja PIC-määruse, biotsiidimääruse ning püsivate orgaaniliste saasteainete määruse alusel, on suunatud probleemsete ainete kindlakstegemisele ja neist tulenevate riskide juhtimisele.

Selle töö mõju näitavad ECHA ja liikmesriikide edusammud uute potentsiaalselt probleemsete ainete kindlakstegemisel. Selles valdkonnas oleme muutunud tulemuslikumaks ja tõhusamaks, keskendudes ainerühmadele, mis on oma olemuselt keeruline ülesanne.

Me hindame ainerühmi ja jagame need andmete kogumiseks ja riskijuhtimiseks omakorda rühmadesse, sh sellised ainerühmad, mis praegu ei vaja edasisi meetmeid. Veel rühmitamata ainete arv vähenes 2021. aastal 18 341-lt 17 126-le ning meil on nüüd parem arusaam sellest, mis riskijuhtimisviisid (kui üldse) on kavandatud ja milliste ainete puhul on vaja omaduste ja ohtude lisateavet. See võimaldab ettevõtjatel ametiasutuste kavandatavaid regulatiivmeetmeid paremini prognoosida.

ECHA liikmesriikide komitee kiitis 2021. aastal heaks üle 440 lisateabe küsimise otsuse. Amet kogus ka ohuteavet enam kui 200 aine kohta varem tehtud otsuste põhjal, kuigi teabenõuete järgne mittevastavusmäär on endiselt kõrge – 40 %. Need juhtumid on edastatud liikmesriikidele täiendavate täitemeetmete võtmiseks. Kui liikmesriigid nõuavad ECHA toimikute hindamise otsuste täitmist, esitatakse puuduv teave ECHA-le keskmiselt 92%-l juhtudest. Siiski esitatakse see hilinenult ja pärast seadustega kehtestatud tähtaegade möödumist.

Lisaks avaldas ECHA esimesed hinnangud ainerühmade reguleerimise vajaduse kohta, mis tõendab, et amet vähendab järjest üksikute ainete hindamist, püüdes saavutada koostoimet ja suurendada tõhusust. Ainerühmade hindamine aitab ettevõtjatel lihtsamini prognoosida, milliseid meetmeid reguleerivad asutused kavandavad, ja koostada strateegiaid kahjulike kemikaalide asendamiseks ohutumate alternatiividega, kui asjakohane. Amet hindas mitut olulist ainerühma, millele on viimastel aastatel erilist tähelepanu pööratud, sest neid kasutatakse laialdaselt tarbekaupades (nt bisfenoolid ja ftalaadid).

Peamised saavutused

• ECHA hindas 1900 aine reguleerimise vajadust ja alustas nende ainete käsitlemist rühmades, selle asemel et tegeleda nendega ühekaupa. Neist 1900 ainest 15% olid ained, mida on registreeritud koguses üle 100 tonni aastas. Nende hulgast tegi amet kindlaks 300 ainet, mis vajavad täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, 800 ainet, mille kohta on vaja koguda lisaandmeid, ja 800 ainet, mis praegu ei vaja lisameetmeid. Seoses 1300 ainega, mida on registreeritud koguses üle 100 tonni aastas, tuleb reguleerimisvajadusi veel hinnata ja vajadusi ei ole veel kindlaks määratud. Amet liigub jätkuvalt eesmärgi poole teha see hindamine kõigi registreeritud ainete kohta 2027. aastaks.
• Selleks et suurendada võetavate regulatiivmeetmete ja ainerühmadega tehtud edusammude läbipaistvust, avaldas ECHA 2021. aasta lõpus esimesed reguleerimisvajaduse hinnangud 19 ainerühma kohta, mis hõlmavad rohkem kui 450 ainet.
• Internetis müüdavaid tooteid käsitleva kogu ELi hõlmava jõustamisprojekti tulemused näitavad, et neljast kontrollitud tootest kolm rikuvad ELi kemikaaliseadusi.
• Iga uue ja ajakohastatud registreerimistaotluse tehnilise terviklikkuse kontrolli on laiendatud, nii et see hõlmab nüüd kemikaaliohutuse aruannete sisu kontrollimist. See võimaldab asutustel regulatiivmeetmeid võttes aineid tõhusamalt prioriseerida, parandab kasutusteabe levitamist ja annab parema lähtepunkti asjakohaseks teabevahetuseks tarneahelas.
• ECHA jätkas jõupingutusi loomkatsete järkjärguliseks lõpetamiseks Euroopas, kuivõrd see on kehtiva õigusraamistiku alusel võimalik, ning toetab tööstust, ametiasutusi ja institutsioone selle eesmärgi saavutamisel. Sellega seoses ajakohastas ECHA ettevõtjatele suunatud põhjalikud suunised, mis käsitlevad seda, kuidas kemikaalide nahka sensibiliseeriva toime hindamisel usaldusväärselt kombineerida mujalt kui loomkatsetest saadud andmete eri allikaid. Suunistes antakse nõu, kuidas kasutada selliseid arvutisimulatsioonivahendeid nagu QSAR nahka sensibiliseeriva toime hindamiseks ja inimeste kaitsmiseks nahaallergiate eest ilma loomkatseteta.
• Amet tegi kokku 371 vastavuskontrolli, mis hõlmasid rohkem kui 2100 registreerimistaotlust ja milles käsitleti 341 unikaalset ainet. Seda on veidi rohkem kui 2020. aastal. Enamiku vastavuskontrollidega kontrollis ECHA vähemalt potentsiaalselt probleemsete ainete või ainerühmade asjakohaseid kõrgema tasandi ohunäitajaid. Sellest koguarvust 300 olid täielikud vastavuskontrollid, mis käsitlesid 288 võimaliku probleemse aine kõiki asjakohaseid näitajaid. 71 olid sihtotstarbelised vastavuskontrollid. Nende tulemusena saadeti ettevõtjatele 280 otsuse kavandit, milles nõuti lisateavet, et välja selgitada pikaajaline mõju inimtervisele või keskkonnale.
• Pärast 363 järelmeetme võtmist 2021. aastal läbiviidud toimikute hindamisel jäi nõuetele mittevastavaks umbes 40% toimikutest. Need on edastatud liikmesriikidele täiendavate täitemeetmete võtmiseks.
• ECHA-le laekus 2021. aasta lõpuks 535 registreerimistaotlust 143 nanovormi kohta. Nanomaterjalide täpne arv ELi turul ei ole teada ja on põhjust arvata, et see arv peaks olema suurem. Siiski võib olla erinevusi tonnaažis, mis selgitab erinevust registreeritud nanovormide arvu ja ELi nanomaterjalide vaatluskeskuse (EUON) esitatud nanomaterjalide arvu vahel.
• Kooskõlas komisjoni ja ECHA REACH-hindamise ühise tegevuskava raames võetud meetmetega toetasime jätkuvalt tööstusalgatusi, mis aitavad ettevõtjatel oma kemikaaliohutuse andmeid läbi vaadata, nt määrates kindlaks strateegia andmelünkade täitmiseks naftapõhiste ainete keskkonnamõju hindamisel.
• Uute püsivate orgaaniliste saasteainete kindlakstegemiseks ja ettepanekute tegemiseks valmistudes esitas ECHA esialgse hindamise ja riskiprofiili kavandi kahe aine kohta: metoksükloor on putukamürgina kasutatav kloororgaaniline pestitsiid ning UV-238 kasutatakse UV-stabilisaatorina kokkutõmbuvates plastkiledes ja õuemööblis.
• Autoriseerimise valdkonnas võtsid ECHA riskihindamise komitee (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) vastu 18 arvamust endokriinfunktsiooni kahjustavate omadustega ainete kohta ja 31 arvamust muude omadustega ainete kohta. Hinnati ka 12 asenduskava.
• Seoses ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistuse toimikutega menetles riskihindamise komitee 54 arvamust ja esitas arvamused ohtlike ainete asbesti ning kaadmiumi ja selle anorgaaniliste ühendite piirnormide hindamise kohta töökeskkonnas.
• Koostöös EFSAga hakatakse uuesti tegelema glüfosaadiga, mille käigus riskihindamise komitee esitab arvamuse ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistuse ettepaneku kohta ning EFSA koostab arvamuse pestitsiidina kasutamise lubamise kohta.
• Autoriseerimistaotlusi täiustati: taotlusi käsitlevate arvamuste vormi parandati, et komisjon saaks selgemat teavet teaduslike aspektide kohta. Kohandati ka autoriseerimistaotluse vormi, mis peaks aitama protsessi käigus tõhusamalt vajalikku teavet hankida.
• 2010. ja 2020. aasta andmetel põhinev metaanalüüs autoriseerimise sotsiaal-majandusliku mõju kohta näitas, et autoriseerimissüsteem on oma olemuselt asendamist soodustav.
• ECHA tegi liikmesriikide ekspertidest koosneva REACHi kokkupuute eksperdirühmaga koostööd kasutustasemete ja kokkupuute teabe osas, mis on vajalik selleks, et suunata ohtlikud ained pärast kontrollimist kiiresti eri riskijuhtimisprotsessidesse.
• Pärast liikmesriikide komitees saavutatud kokkulepet lisati väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu 12 ainet peamiselt seetõttu, et need on reproduktiivtoksilised, kantserogeensed, hingamiselundeid sensibiliseerivad või endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid.
• Tehti ettepanek piirata plii kasutamist jahipidamises, vabaõhulaskespordis ja kalapüügis kasutatavas laskemoonas.
• Piirangute kehtestamise ettepanekute kohta esitasid ECHA riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kaks arvamust, mis käsitlesid PFHxA-d (PFAS-ainete alarühm) ning ettepanekut piirata formaldehüüdi, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike, dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide kasutamist ühekordsetes imikumähkmetes.
• Avaldati piirangute kulude ja tulude uuring, mille kohaselt tooks ohtlike kemikaalide tootmise ja kasutamise piiramine igal aastal tervisele kasu 2,1 miljardi euro ulatuses.
• Investeeringud meetmetesse, mille eesmärk on kiirendada biotsiidimääruse kohast läbivaatamisprogrammi, on hakanud end ära tasuma: aasta jooksul laekus 18 pädeva asutuse aruannet, milles hinnati toimeaineid ning mis käsitlesid muu hulgas läbivaatamisprogrammi, uusi toimeaineid, heakskiidu uuendamist ja kuhjunud juhtumeid, mille tõttu taaskäivitatakse vastastikuse hindamise etapp (pea kaks korda rohkem, kui laekus 2020. aastal).
• Biotsiidikomitee esitas 2021. aastal toimeainete heakskiitmise kohta 18 arvamust (eelmisel aastal 15 arvamust). Samuti suurenes biotsiidikomitee arvamuste arv ELi lubade andmise kohta 15-ni võrreldes üheksa arvamusega 2020. aastal.

Amet kohandas oma tegevust seoses selle prioriteediga pärast otsust keskenduda eelkõige strateegilise prioriteedi nr 1 raames õiguslikult nõutavatele ülesannetele. Selle tulemusena keskendus amet ettevõtjate toetamisele kemikaaliohutuse hindamise läbiviimisel ja Chesari rakenduse vastavale täiustamisele. 

Ettevõtjate riskijuhtimise oluline osa on ohtudest ja riskidest teavitamine tarneahelas üles- ja allapoole ning eelkõige asjakohased ohutushindamised. ECHA toetus aitab neil täita seadusest tulenevaid kohustusi, mida on keeruline täita muude vahenditega, nt ametlike otsuste tegemine või jõustamine. 

Kooskõlas strateegilise prioriteedi nr 1 raames 2021. aastaks seatud prioriteetidega piirdub mõju sihtotstarbelise toetusega.

Peamised saavutused

• Avaldati kaks uut Chesari versiooni, millega täiustati vahendit uute funktsioonidega, et ettevõtjaid kemikaaliohutuse hindamisel tõhusamalt toetada.
• 2021. aastast kehtestati kohustus teatada kutseliseks ja tarbijakasutuseks ettenähtud ohtlikest segudest. Teated tuleb esitada CLP-määrusega ette nähtud ühtlustatud vormil ning märgistusel peab olema ka unikaalne koostise tähis (UFI) – kordumatu kood, mis võimaldab mürgistusteabekeskustel täpselt kindlaks teha segu koostise ja mürgistusjuhtumiga seotud toote. ECHA menetles suurt hulka teateid ja tegi need riiklikele ametiasutustele kättesaadavaks. See aitab mürgistusteabekeskustel anda kiiret ja õiget nõu, kui keegi saab kogemata mürgistuse. 
• ECHA on teinud koostööd saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli Euroopa bürooga (EIPPCB), andes nõu REACHi andmete ja kemikaalide käitlemise kohta, et tõhustada tööstusheidete direktiivi rakendamist.
   

Strateegilise prioriteedi nr 3 rakendamine mõjutas ECHA-t kahel viisil. Esiteks on amet saanud juurde kogemusi uute tööülesannetega kohanemisel, toetades seadusandjat uute või muudetud õigusaktide koostamisel, samuti vastavate protsesside korraldamisel, kui ECHA-l on roll kõnealuste uute ülesannete täitmisel. Tegelikud kogemused on andnud ECHA töötajatele väga hea arusaama sellest, mida on vaja uue regulatiivtöö integreerimiseks organisatsiooni portfelli. Uued tegevused on mõnel juhul toonud ametile kaasa koostoime ja mastaabisäästu, samas kui teistel juhtudel sai selgeks, et kavandatud koostoime ei realiseeru. 

Teiseks tegeles amet edukalt uute ülesannete täitmisega. Siin on olnud kõige keerulisem tagada vajalikud ressursid töö käivitamise eelses etapis, mil töö lõplik ulatus ei ole veel teada ja sihtotstarbelised vahendid ei ole veel kättesaadavad. ECHA-l on võimalik suunata kontseptsiooni välja töötama kogenud töötajaid, kuid nad jäävad sel juhul kõrvale esialgsest tegevusest ja protsessidega seotud tööst, mis tuleb kompenseerida. 
 
Komisjoni kestlikkust toetav kemikaalistrateegia on suurendanud nõudeid ECHA-le, kusjuures amet toetab võimalike uute ülesannete määratlemist ning protsessikontseptsioonide ja ressursiprognooside varajast analüüsimist.

Amet jätkas usalduslikku koostööd teiste asutustega ühist huvi pakkuvatel teemadel, nt „üks aine, üks hindamine“, rahvusvahelise unifitseeritud kemikaaliteabe andmebaasi (IUCLID) arendamine Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) taimekaitsevahendite toimeainete hindamise jaoks ning teabe ja andmete vahetamine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega (EMCDDA) uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamise küsimuses.

SCIP-andmebaasi kasutuselevõtuga, kuhu kogutakse toodetes sisalduvate probleemsete ainete teateid, pakub ECHA ettevõtjatele, tarbijatele ja ametiasutustele veel üht vahendit, mis aitab neil mõista, kus kahjulikke aineid kasutatakse, suurendades soovi asendada need ohutumate alternatiividega.

Peamised saavutused

• Sihtotstarbeline toetus komisjonile kestlikkust toetava kemikaalistrateegia rakendamise varases etapis ning ECHA pädevust ja kogemusi nõudvate ülesannete koordineerimine.
• Toodetes sisalduvate väga ohtlike ainete SCIP-andmebaasi kasutuselevõtt. See on kasulik tarbijatele, kes soovivad lisateavet ostetavate toodete kohta, samuti aitab see parandada jäätmekäitlust, eelkõige ringlussevõtu protsesse. Ligikaudu 6 800 ettevõtjat kogu ELis esitasid andmebaasi edukalt üle 15 miljoni teate.
• IUCLIDi (kogu maailmas laialdaselt kasutatava kemikaaliteabe vormi) edasiarendamine ja tutvustamine. Andmete kogumine ja kasutamine samal kujul nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil hõlbustab kemikaale käsitlevate teaduslike digiandmete salvestamist, säilitamist ja vahetamist. 
• Liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni toetamine kooskõlas eelnevalt teatatud nõusoleku määrusega, millega rakendatakse Euroopa Liidus ÜRO Rotterdami konventsiooni.
• ECHA osales metoksükloori riskijuhtimise hindamisel. Euroopa Liit on teinud ettepaneku liigitada see aine Stockholmi konventsiooni järgi püsivaks orgaaniliseks saasteaineks. Algatati konsultatsioon metoksükloori riskijuhtimise ja UV-328 riskiprofiili hindamiseks.
• ECHA koordineeris uuringute avaldamist, milles hinnati puudujääke ja vajadusi, millega Montenegrol ja Serbial tuleb tegeleda, et olla ELi liikmeks saamise suunas liikudes valmis rakendama ELi kemikaaliõigusakte. Seejärel tellis ECHA ka teise uuringu, et hinnata hetkeolukorda Albaanias, Kosovos, Türgis, Põhja-Makedoonias ning Bosnias ja Hertsegoviinas. See aitab ametil korraldada tulevast tööd, et toetada neid riike ELi kemikaaliõigustiku ühtlustamisel.
• Loodi kontaktid Euroopa Keskkonnaametiga (EEA) ja ECHA osales nullsaaste teemarühmas. See töö on samm ohutuse ja kestlikkuse suunas ning aitab kehtestada näitajaid kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi (aastani 2030) ja kestlikkust toetava kemikaalistrateegia raames. 
• ECHA hakkas koostama ELi-üleseid positiivseid loetelusid kemikaalidest, mida võib asjaomase direktiivi alusel joogiveega kokkupuutuvates materjalides ohutult kasutada. Eesmärk on kaitsta inimesi saastunud joogivee eest, parandada juurdepääsu puhtale joogiveele ning tagada, et ohutus- ja hügieenistandardid oleksid kogu ELis ühesugused.
• Mitteametlik tugi parima võimaliku tehnika viitedokumentide (PVT-viitedokumendid) valdkondlikul läbivaatamisel. Näiteks andis ECHA tekstiilisektori PVT-viitedokumendi läbivaatamisel teavet, kuidas kemikaalide käitlemise süsteeme struktureerida ja kirjeldada.
   

• Haldusnõukogu juhtis mitmeaastase strateegia vahehindamist ja kinnitas, et ECHA strateegiline suund jääb suures osas kehtima, andes samal ajal sekretariaadile suuniseid rakendamisperioodi ülejäänud osa kohta. Haldusnõukogu nimetas ametisse ka uue juriidilise kvalifikatsiooniga apellatsiooninõukogu liikme.
• Jätkuva COVID-19 pandeemia ajal saavutati kvaliteetseid väljundeid ja toetati sidusrühmi, töötades hübriidkeskkonnas. Veebi teel toimus 650 kohtumist, kus osales ligikaudu 45 000 inimest.
• 2021. aasta esialgsed eelarvelised kulud olid kokku 113,1 miljonit eurot (sh eraldi rahastatud valdkond „Muud ülesanded“) ning 2021. aasta septembris teises paranduseelarves kokku lepitud lõplik kogukulu oli 111,1 miljonit eurot. REACH- ja CLP-määruse eelarveosa tasudest saadava tulu taseme langust hallati hästi: videokonverentsid aitasid kokku hoida kohtumistega seotud korraldus- ja reisikuludelt. Biotsiidimääruse kohaste tasude valdkonnas ilmnes jätkuvalt suur ebastabiilsus ja neid oli raske prognoosida. Amet jõudis oma eelarve täitmise eesmärkideni, saavutades kulukohustuste täitmise määra 98% ja maksete määra 86% (eeldati vastavalt 95% ja 80%).
• Suur asutusesisene liikuvus on kooskõlas ameti personalistrateegia ja organisatsioonikultuuriga ning tagab tõhusa ja paindliku töökeskkonna.
• Pidevad investeeringud tervislikku töökeskkonda, mis põhineb koostööl, tõhususel ja hästi väljaarendatud juhtimiskultuuril, tõid kaasa selle, et ametit tunnustati Soomes ühe kõige innustavama töökohana. Ajutiste töötajate voolavus oli väike (2%) ning täidetud oli 97% ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadest. 
• ECHA taotles registreerimist ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS), mis tõhusa juhtimisvahendina võimaldab organisatsioonidel hinnata oma keskkonnategevuse tulemuslikkust, sellest aru anda ja seda parandada.
• Kolmas ettevõtlusarhitektuuri tegevuskava (2021–2023) tõi kaasa suurema integreerimise ja moodulipõhise IT-struktuuri loomise, et toetada tegevusprotsesside suuremat lõimimist.