ECHA on aine identifitseerimiseks koostanud juhise, mis koosneb neljast etapist. Nende etappide ja nõuannete järgimine aitab aine õigesti identifitseerida.
- Esiteks peate välja selgitama, kas teil on juba olemas vajalikud analüüsiandmed, mille alusel saab aine REACH-tegevuseks identifitseerida. Kui te ei ole tootja, võite küsida seda teavet tarnijalt. Kui vajalikud analüüsiandmed on olemas, liikuge etapile 1d; kui andmed puuduvad, liikuge etapile 1b.
- Valige aine esinduslik proov või mitu proovi eri partiidest või tootmisaja eri hetkedelt. Kui impordite segusid, võite küsida segu koostisainete proove tarnijalt.
- Õige analüüsistrateegia väljatöötamine algusest peale säästab aega ja raha. Nüüd peate kaaluma, kas teie ettevõttes on analüüsimiseks olemas vajalikud seadmed ja oskused. Kui ei ole, otsige teenusepakkujat või laborit, kes on teinud REACH-määruse kohaseid analüüse, kusjuures aine identifitseerimise analüüsid ei pea toimuma hea laboritava järgi.
- Mõlemal juhul peab tulemus olema sama: analüütiliste uuringute kogum või teave, mis identifitseerib teie aine täielikult. Spekter, kromatogrammid ja muu analüütiline teave peavad olema hea kvaliteediga ja täielikult tõlgendatud.
- Kui tõlgendamisel esineb raskusi või on analüüsi tegemisel tehnilisi probleeme, koostage argumenteeritud teaduslik põhjendus ja kasutage alternatiivseid meetodeid. Ka siin võib olla vaja asjatundjate abi.
- Õigusaktis sätestatakse, et ainet peab analüüsima spektroskoopia ja kromatograafiaga, analüüsimeetoditena vastavalt ultraviolett- (UV), infrapuna- (IR), tuumamagnetresonants- (NMR) ja massispektromeetria (MS) ning kõrgsurvevedelik- (HPLC) ja gaasikromatograafia (GC). Anorgaaniliste ainete korral võib olla vaja alternatiivina kasutada röntgendifraktsiooni (XRD) ja aatomiabsorptsioonspektroskoopiat (AAS). Nende meetodite kasutamine ja tulemuste tõlgendamine nõuavad eriteadmisi.
2. Kirjeldage aine koostist
- Analüüsitulemuste alusel on teil nüüd täielik ülevaade aine koostisest.
- Üheainsa proovi analüüs ei arvesta lähteainete ega tootmismenetluse varieeruvust. Seda varieeruvust hõlmavad kontsentratsioonivahemikud, mis võivad sisalduda analüüsitulemuste sertifikaadis või kvaliteedikontrolli kirjelduses.
- Tüüpilise täpselt määratletud aine koostis on näiteks järgmine.
| Nimetus |
Tüüpiline kontsentratsioon (%) |
Kontsentratsioonivahemik (%) |
| Koostisosa A |
90 |
85–96 |
| Koostisosa (lisand) B |
6 |
4–7 |
| Koostisosa (lisand) C |
2 |
0–3 |
| Koostisosa (lisand) D |
2 |
0–3 |
- Koostise põhjal tuleb jõuda välja üldise identifitseerimiseni – aine nimetuseni.
- Aine nimetamise eeskirjad olenevad aine keerukusest. Eeskirjad on ainete REACH- ja CLP-määruse kohase identifitseerimise ja nimetamise juhendis. Vajaduse korral küsige asjatundja abi.
4. Andke ainele identifitseerimisnumber
- ECHA veebilehe kemikaaliteabe jaotises on kemikaalide otsinguvahend, mille abil saab kontrollida, kas teie aine jaoks on juba olemas EÜ number või loetelunumber.
- Tavaliselt (kuid mitte tingimata) esitatakse koos keemilise nimetusega identifitseerimisnumber, näiteks EINECSi või CASi number. Sageli on see number ka ohutuskaardil või analüüsitõendil. Vajaduse korral küsige asjatundjalt, kas teie aine jaoks on identifitseerimisnumber juba olemas.
Kui teave on olemas, tuleb see sisestada elektrooniliselt IUCLID-toimikusse.
Aine registreerimiseks REACH-määruse alusel tuleb juhtregistreerija esitatavas toimikus teatada piirkoostis. Piirkoostis kajastab kõikide ühises registreerimises osalevate liikmete ainekoostisi.
