Hinnake teavet klassifitseerimiskriteeriumide alusel

Pärast teabe kogumist ja selle paikapidavuse hindamist on aeg võrrelda andmeid klassifitseerimise kriteeriumidega ja määrata segu klassifikatsioon. Kriteeriumid iga ohuklassi või ohuklassi alajaotuse jaoks on CLP-määruse I lisa osades 2–5.

Kogutud andmete hindamisel on soovitatav järgida CLP-määruse kriteeriumide rakendamise juhendi joonisel 1.6.1.a esitatud etapiviisilist meetodit. Järgige otsustamisetappe iga ohuklassi puhul eraldi ja kaaluge järgmisi olukordi.

Kui seoses mõne ohuklassiga on kättesaadavad üksikainete andmed, võib segu klassifikatsiooni määrata kas ainete kontsentratsioonide alusel, võttes arvesse konkreetseid kontsentratsiooni piirväärtusi ja korrutustegureid, või konkreetsete valemite ja arvutuste põhjal. Iga ohuklassi jaoks on CLP-määruse I lisas eraldi meetodid (vt juhendi punkt 1.6.3.4).
Kui on kättesaadavad segu enda katseandmed, saab neid üldjuhul võrrelda vahetult CLP-määruse I lisa ainete klassifitseerimise kriteeriumidega ja segu selle alusel klassifitseerida (vt CLP-määruse kriteeriumide rakendamise juhendi punkt 1.6.3.1).
Isegi kui teil ei ole andmeid segu enda kohta, võib teil olla katseandmeid sarnaste segude kohta. Kui segu ja sarnased katsetatud segud vastavad CLP-määruse kriteeriumide rakendamise juhendi punktis 1.6.3.2 esitatud tingimustele, võib segu klassifitseerimiseks kasutada seostamispõhimõtteid. Seostamispõhimõtteid kohaldatakse peamiselt kas väga lihtsatele segudele või väga selgetele juba klassifitseeritud segude koostise muudatustele. Juhendis on seostamispõhimõtete kohta lihtsad näited.

Kui otsustate, et segu või selle koostisainete andmed ei ole klassifitseerimiseks piisavad, võtke ühendust tarnijatega.

Ohuteabe hindamist kirjeldatakse CLP-määruse 2. peatükis (artiklid 9–12). Soovitatav on järgida CLP-määruse I lisa konkreetseid jaotisi.

Mis ohtude korral tuleb kasutada üksikainete andmeid?

Ohtlikkust veekeskkonnale tuleb alati hinnata segu moodustavate üksikainete kantserogeensuse, mutageensuse, reproduktiivtoksilisuse ning ka bioakumulatsiooni ja biolagunduvuse põhjal.

Segu klassifitseeritakse seda moodustavate ainete alusel tavaliselt ka seoses naha ja hingamisteede sensibiliseerimisega: kui segu üks koostisaine sensibiliseerib hingamisteid või nahka ja seda ainet on segus üldisest kontsentratsiooni piirmäärast rohkem, tuleb segu klassifitseerida hingamisteid ja nahka sensibiliseerivaks.

Aga katsed?

Füüsikaliste ohtude kohta tuleb hankida segu katseandmed juhul, kui piisavad ja usaldusväärsed andmed (nt kirjanduses või andmebaasides) puuduvad.

CLP-määruses ei nõuta katsete tegemist tervise- või keskkonnaohtudega seotud klassifitseerimise jaoks. Tarbetute loomkatsete vältimiseks ei ole tavaliselt selliseid andmeid segude kohta vaja ja segu klassifitseeritakse selles sisalduvate ainete kättesaadava teabe alusel. Mõnda rakukultuure või kudesid kasutavat meetodit võib kasutada, näiteks äärmusliku pH ja väikese puhverdusvõimega segude söövitusvõime katsetamiseks.

Direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike valmististe direktiiv) kohaselt klassifitseeritud segud

Kui olete varem kohaldanud ohtlike valmististe direktiivi eeskirju, peate meeles pidama, et CLP-määruse kohaldamisel on arvutusvalemites ja klassifikatsioonikriteeriumides mitu muudatust, mistõttu on sageli vaja teha uued arvutused ja segu ümber klassifitseerida. Toksilisuse, ärritavuse ja reproduktiivtoksilisusega seoses on klassifitseerimise tulemus sageli varasema süsteemi abil saadust erinev, kuigi alusandmed ei ole muutunud. Ümberklassifitseerimisel tuleb arvestada CLP-määruse I lisa kõigi asjaomaste peatükkidega, nagu täpsemalt selgitatud CLP-määruse kriteeriumide rakendamise juhendis.

Kui segu on juba ohtlike valmististe direktiivi alusel klassifitseeritud (enne 1. juunit 2015) ja vaatamata kõigile jõupingutustele ei ole te saanud segu või selle koostisainete kohta mingeid andmeid, võib kasutada CLP-määruse VII lisa vastavustabelit 1.1, mille alusel saab ohtlike valmististe direktiivi teatud ohuklassid teisendada CLP-määruse järgseteks. NB! Kui aine või segu kohta on ohuklassi määramiseks vajalikud andmed kättesaadavad, tuleb aine või segu klassifitseerida CLP-määruse kriteeriumide kohaselt ja VII lisa tabeleid ei tohi kasutada. Klassifitseerimist võib mõjutada ka uus teave, mistõttu ei pruugi ohtlike valmististe direktiivi klassifikatsioon olla enam paikapidav ja vastavustabeli kasutamisel saadav tulemus ei ole vastuvõetav.

Vastavustabelit tuleb kasutada ainult selleks, et saada aimu segu võimalikust klassifikatsioonist. CLP-määruse VII lisa kasutamise võimalused ja piirangud on lahti seletatud CLP-määruse kriteeriumide rakendamise juhendi alapeatükis 1.7.